heaheahea(L) sõnad ka siis nüüd :)
olen siiani veel sinu/ südamesõltlane
oled siiani veel minu/ rasketel õlgadel
oled siiani veel minus/ kinni nõeltud jaa
jääd siiani mulle/ ei loobu sust maa
teatud maal veel suhelda saab sest
eirab aina rohkem kui arvata võisid
iial ei tea mis saatus võib tuua
kas ka järgnevas elus teid kokku veel luua?
nii jäigi ta üksi, polnud kedagi kõrval
sootuks ta loobus, et enam ei joobu
tundis end kehvalt, kuigi aitavad sõbrad
püüdsid anda parima, kuid kadus tast noorus
see pole nii lihtne nagu maalitud seinale
see pole nii lihtne, teha nägu nagu eirame
ta ootas nagu loll, seda parimat aega
seda oli, aga vähe, see katkestati saega
hävitati vikerkaar, see kullatükk ta elust
nüüd jälgib ta kõrvalt, tema edasist rikkust
ilus armastus läks viltu, kõik paigast nihkus
kogu maailm varises, mis mahtus pihku
nüüd kõlavad sõnad, mis paberil trükitud
terve maailm jalge alt sai hetkega pühitud
olen siiani veel sinu/ südamesõltlane
oled siiani veel minu/ rasketel õlgadel
oled siiani veel minus/ kinni nõeltud jaa
jääd siiani mulle/ ei loobu sust maa
kuni aru oled saanud, et see oli minevik
pilt mis ripub seinal, see ta tuleviku tulevik.
Tead mida tunned, mida mõtled, milleks vajalik
smsid alles et saaks lugeda mida vajasid.
kuid mis siin enam nutta, tuleb peita pisarad
aeg kustutada hetked, mida juurde ei anna lisada.
need lisad mis jäid tulemata, sest eluseadust sai muuda
need ütlused peas, tahad ikka neid veel kuulda.
kuid nüüd puudub reaalsus, kõik röövitud ta seest
mälestused pildiraami sisse surutud sai veel.
Kas kaovad lapsed, kellele ta pühendus veelgi?
miks kaovad peegeldused?, sest ta purustas peegli
Nipsti, justkui unenägu oleks silmist läinud
10 kuud armastust ta seest vaid läbi käinud
Nüüd vaid väärtustad aega, mis pudelile pühendund
sada kanti tunnis mahub sisse, taas nägid und
kus kopteriga lendasid, tehes uhke avarii
täpeslt nagu 100 kilti tunnis vastu puud sõitsid
(vastu puud sõitsid)
Peas dikteerimas keegi, SIND ARMASTAN